ALUSTAMINE

Enne Kundalini joogaga alustamist mõtle järele kas oled valmis olema avatud uutele kogemustele, muutusteks oma elus, tööks oma keha, meele ja vaimuga, tööks emotsioonidega ning üldiseks puhastumiseks. Kundalini jooga ei ole pelgalt füüsiline praktika, see on ka spirituaalne ja psüühiline areng. Iga areng toob kaasa muutusi. Kundalini jooga on kontsentreeritud ja intensiivne ning tema mõju on väga kiire. Oluline on oma keha igakülgselt ette valmistada, et suuta vastu võtta, hoida ja maandada suuremaid energiavoogusid ning kõrgemaid energiasagedusi. Kui oled otsustanud hakata tegelema Kundalini joogaga, siis tekita endale oma väike igapäevane rutiin:

• teatud kindel kellaaeg mida järgid;
• soovitavalt üks ja sama koht kus saad segamatult harjutada;
• pane juuksed üles (krunni);
• praktiseeri paljajalu;
• kõrvalda kõik segavad tegurid nagu mobiiltelefon, telekas, raadio jne;
• vali endale harjutusteseeria mida praktiseerid kuni valdamiseni ning alles seejärel liigud edasi järgmise kriya juurde;
• alusta alati häälestumisega Adi Mantra abil;
• kui sa ei saa endale lubada enamat, siis tee regulaarselt kasvõi 15 minutit valides oma eesmärkidest lähtuvalt näiteks hingamise või kehalukud + mõni sobiv harjutus või loitsi sinu eesmärkidele vastavat mantrat ning seejärel tee valitud meditatsioon;
• harjutuste ajal on silmad suletud ning silmad pööratud üles;
• peale igat harjutust peatu et lõdvestuda ja olla tunnete ning aistingutega enda sees;
• ole maksimaalselt lõdvestunud ning pööra tähelepanu hingamisele;
• ära unusta et selg peab olema harjutuste ajal täiesti sirge ning kael kuklast pikaksvenitatud, lõug suunatud alla (kaelalukk);
• kui mõni kehapiirkond ei taha lõdvestuda, siis suuna sinna oma tähelepanu ning korda mõttes õrnalt ja veenvalt "lõdvestu";
• ära unusta, et instruktsioonis toodud nurgad ja kehahoiud on olulised soovitud mõju saavutamiseks ning ettenähtud sooritusajad annavad parima tulemuse;
• järgi alati etteantud fookuspunkti ning kätehoide;
• ära üle pinguta!!, suurenda harjutuste kestust ja tempot järkjärgult ning anna oma kehale aega kohanemiseks;
• pea meeles, et harjutusi tehes anname endast alati parima, kuid kuulame oma keha ja enesetunnet ning kui keha annab meile valu või ebamugavustundega märku, siis korrigeerime harjutuste kestust, tempot, puhkepauside pikkust ning asendeid selliselt, et see sobiks meie enesetunde ning seisundiga!
• harjutuse sooritamist hõlbustab keskendumine mantrale või hingamisele;
• painduvus areneb järkjärgult, ei ole vaja üle forsseerida;
• juurlukku ei ole soovitav teha naistel kuupuhastuse esimesel kolmel päeval;
• ümberpööratud harjutusi (turiseis, ader, jms) ei ole naistel hea kuupuhastuse ajal teha;
• rasedatele ei ole mitmed harjutused soovitavad ning eelnevalt tuleks kindlasti konsulteerida arsti ja õpetajaga;
• praktiseeri sama meditatsiooni 40 päeva et toimuks muutus;
• leia endale aega osaleda aegajalt ka rühmatundides, kuna grupienergial on teine mõju ning grupis treenides tajud paremini tempot ja järgid distsipliini;
• ole oma praktikas järjepidev ja pühendunud!

 

REGULAARNE PRAKTIKA

 

Optimaalsete tulemuste saavutamiseks on soovitav praktiseerida Sadhanat (hommikune praktika) igal hommikul, nn. jumalikel tundidel ehk kell 4 hommikul, kogu Sadhana kestuseks on 2, 5 tundi. Muidugi võib praktiseerida mistahes ajal, kuid hommikutunnid on oma mõjult kõige tõhusamad.

Need päikesetõusule eelnevad tunnid on kriitilise tähtsusega keha hormoonide ja neurotransmitterite tasakaaluseisukohalt, mis alluvad ajuripatsi mõjule. Just sel ajal liigub sisenõrenäärmete ja neurotransmitterite tasakaal und esilekutsuva melatoniini domineerimiselt stimuleerivate neurokemikaalide - serotoniini, norepinefriini ja kortisooli - domineerimisele. Kui see muutus ei toimu sujuvalt ning stimuleerivate kemikaalide tootmine on liiga väike, siis võime olla kogu päeva torssis ja depressiivsed. Või siis kui toodetakse liiga palju kortisooli on tagajärjeks ärritatus, immuunsüsteemi funktsiooni häired, mälu kaotus ning enneaegne vananemine.

Kahtlemata on selline kellaaeg algajale küllalt harjumatu ning alustatakse reeglina tasapisi, valides sellise aja ja kestuse, mis on hetkel parim võimalik. Praktika süvenedes tekib soov katsetada üha varasema tõusmise ning pikema Sadhanaga. Kui harjutaja jõuab ettenähtud aja ja kestuseni, siis leiab ta üllatusega selle mõju olevat nii tõhusa, et jätkab juba suurema pingutuseta optimaalses rezhiimis.

 

Regulaarne Sadhana häälestab meid õigele ajastusele (asjad juhtuvad õigel ajal), telepaatiale, etteaimamisele, harmoniseerib meie sisemise ja välise maailma, annab positiivse hoiaku, õnneliku loomuse ning – toob edu!

 

Üldiselt on hea sooritada ühte harjutusteseeriat nii kaua, kuni see on omandatud, s.t kuni ettenähtud aegadest suudetakse kinni pidada. Mõne kriya puhul on soovitatud teha seda 40 päeva järjest ning usin harjutaja saab nii kogeda harjutuse täit mõju. Vahel valib harjutaja kindla mõju või suunitlusega kriyad isiklikuks arenguks.

 

Soovituslik järjekord on järgmine:

1) Ülesärkamisseeria (võib teha voodis)

2) Külm dush

3) Häälestumine Adi Mantraga

4) Soojendusharjutused

5) Valitud kriya või seeria

6) Lõdvestus

7) Mantrad

8) Meditatsioon

9) Maandavad harjutused

 

Kui soovite mediteerida, ent harjutusteseeriaks ei ole piisavalt aega, võib teha seljapainutusi (spinal flex) ning 1 või paar meditatsiooni hõlbustajat.

 

Enne praktiseerimist peaks söögikorrast olema möödas vähemalt 2 tundi. Harjutuspaik peaks olema puhas, vaikne ja rahulik. Juuksed olgu pikajuukselistel üles pandud (krunni) ning paljajalu. Kõik segavad faktorid (telefon, telekas, raadio, jne) tuleks neutraliseerida.

 

Iga harjutuse ajal on fookus kolmanda silma (kulmudevahelisel) punktil, kui ei ole teisiti öeldud. Samas peab säilima teadlikkus hingamisest, tunnetest kehas, kehahoiust, mantrast, jne).

Iga harjutuse lõpus – kui ei ole teisiti juhatatud – hingame lõpuni sisse säilitades harjutuse kehahoiu ning rakendame juurluku (Mul Bhand) kas siis sissehingamisele või väljahingamisele järgneva hingamispeetuse ajal.

 

Peale igat harjutust peame väikese pausi, olles teadvel oma kehast ning laseme harjutuse mõjul integreeruda kehaga. See lõdvestusfaas on väga oluline!

Kriya või harjutusteseeria lõpul, peale pikemat lõdvestust, teeme maandamisharjutused, mis aitavad meil tekitatud energiaid maandada ning toovad meid tagasi reaalsusse. Ka see on väga oluline etapp!

 

NB! Jälgi oma keha! Harjutuste ajal tuleb olla teadvel oma kehast ning tunnetada sisetunnet, mis annab märku, kui harjutust oleks vaja kohandada oma keha seisundiga. Teadvustades ja tunnetades oma keha märkame, kui kusagil on pinged ning energia on blokeeritud. Siis saame suunata oma tähelepanu valulikku kohta, anda kehale käsu lõdvestuda või teha hingamist läbi valuliku koha. Asendi hoidmist hõlbustab ka mantra loitsimine.

Kui oled teinud oma parima, ent harjutus ei ole hetkel võimetekohane, siis võib piirduda ka harjutuse võimalikult täpse visualiseerimisega – s.t mõttes näha oma keha harjutust sooritamas.

NB! Kindlasti ei tohiks oma keha üle pingutada! Spetsiifiliste terviseprobleemide korral tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.

Kui suutlikkus ei luba veel harjutuses ettenähtud aegadest kinni pidada, siis vähendame kõikide harjutuste kestusi proportsionaalselt ning võimalusel kordame kogu seeriat. Mingil juhul ei tohi ühtegi harjutust ära jätta, lisada või asendada! Samuti ei tohi muuta harjutuste järjekorda.

Grupienergia aitab reeglina harjutuste sooritamisele kaasa ning grupis praktiseerides on mõju suurem.

 

 

NÕUANDEID SEENIORIDELE

Jooga on kõigile ning kunagi ei ole liiga hilja alustada. Seenioridele võib joogaharjutuste praktiseerimine tuua tohutut kasu, aidates muu hulgas parandada liigeste liikuvust, alandada vererõhku, reguleerida und, vähendada depressiooni, jpm.

Seenioridele siinkohal ka mõned soovitused:

1. Ära pinguta üle!

Jooga ei ole võistlussport ning kindlasti ei tuleks end noorte ja regulaarselt treenitud inimestega samale pulgale seada. Tee harjutusi oma tempos, oma keha kuulates ja oma suutlikkuse piires. Kui keha annab valuaistinguga märku, et midagi on valesti või liiast, siis tuleb keha kuulata ning hoog maha võtta või harjutus katkestada.

2. Modifitseeri harjutusi ning kasuta abivahendeid

Kui harjutuses kasutatav asend on sulle raske, siis anna õpetajale sellest märku ning õpetaja pakub välja modifitseeritud variandi. Kui sul on probleeme puusade või põlvedega, siis kasuta abivahendeid – patju, polstreid (näiteks lihtsas istes toeta end patjadega põlvede alt). Kui matil istumine sulle ei sobi, siis kasuta tooli. Venituste ja painutuste jaoks kasuta rihmasid ja polstreid.

3. Tarvita rohkesti vett

Väga oluline seenioridele on hoolitseda selle eest, et ei tekiks dehüdratatsiooni ehk vedelikupuudust. Joo enne ja pärast joogatundi rohkesti vett ning hoia igaks juhuks veepudel ka joogatunnis enda ligi, et saaksid end värskendada kui tunned peapööritust või väsimust.

4. Enne joogatundi ära söö

Kuna söömise järgselt liigub veri makku ning kehaenergia on suunatud toidu seedimisele, siis ei ole mõistlik täiskõhuga joogatundi tulla. Nii häirime seedimisprotsessi ning meil ei ole piisavalt vaba energiat harjutuste sooritamiseks. Söömise ja joogatunni vahele peaks jääma 2-4 tundi.

5. Ole tähelepanuga harjutuse ja oma keha juures

Kundalini joogat nimetatakse teadvustatud joogaks – me tahame suurendada teadvelolekut oma kehast, energiast, hingamisest, elamisega seotud aistingutest enda sees. Seetõttu on oluline olla iga harjutuse ajal täie tähelepanuga harjutuse, hingamise ning kõikide aistingute juures, mida tunneme oma kehas. Nii õpime kuulama oma keha ning võtma vastu sõnumeid oma hingelt, mis edastatakse keha vahendusel.